KUNSTNIKUD



KAIRO ​ on iseõppinud kunstnik, kes peab oma loometee alguseks 2009. aastat. Kunstnikuna kasutab ta enese kohta meelsasti terminit naivist, mis sobib hästi kirjeldamaks tema tööde värvikirevust, detailirohkust ja teatavat ükskõiksust anatoomia, ruumi ja muu sellise realistliku kujutamise suhtes. Loomulikult ka viitena ametliku kunstihariduse puudumisele. Kairo on tuntud selle poolest, et värvis Supilinnas kõik oma kodutänava elektrikapid suursugusteks maalideks. Ei takistanud teda see, et ta tegutses omaalgatuslikult ega ka vankriga kaasas olev sülelaps. Tema teostelt võib tihtilugu leida autobiograafilisi stseene emaduse ja eneseteostuse vastuoludest, majanduslikust ebakindlusest, jõu manamisest ja elu võimalikkusest enne surma. Tal on olnud isikunäitused Kondase keskuses ja Tartu kunstimajas, ta on osalenud ühisnäitustel nii Eestis kui ka mujal Euroopas ning USAs.


Stina Leek on noor ja vihane vabakutseline kunstnik, kunstirühmituse Ajuokse algataja ning maa-aluse kunstiringi eestvedaja. Tema tööd tunneb ära paksu lookleva joonegraafika ning rohkete silmamunade järgi. Kui end stilistiliselt kuskile paigutama peaks, nimetaks ta end lowbrow kunstnikuks. Tema jaoks on tänavakunst suhtlus ilma otsese kontakti ning näota – iga introverdi unistus. See on kommunikatsioon teiste tänavakunstnike, töid ümbritseva ruumi kui ka seda ruumi läbivate inimestega. Stina rõhutab, et tema sõnumit kannavad nii loodud visuaalsed elemendid kui teoseks valitud koht – mõnikord vajavad need süvenemist, kaasa mõtlemist ning teine kord isegi otsimist.




GUTFACE on lowbrow kunstnik, keda võib kohata nii silla all joonistamas, stuudios puulõikeid tegemas või autoga ringi kruiisimas pagas värvipotsikuid täis. Tema töödes lõimuvad nii tema loomulik uudishimu ja isiklikud kogemused kui ka lustakad ja jõulised vormid ning värvid. Kuigi ta tegi alguses väiksemaid ja peidetuid töid, liikus ta peagi suurejoonelisemate teoste juurde ning hakkas katsetama erinevate meediumitega (skulptuur, installatsioon jne).







Edward von Lõngus on kindlasti kõige rohkem kuulsust kogunud Eesti tänavakunstnik. Müstilisust lisab kunstniku karakterile see, et ta oma nägu kunagi ei avalda ning tema enda sõnul pole teda füüsiliselt olemas. Ta on ühiselt jagatud teoreetiline kontseptsioon, multiidentiteedi ajastu peegeldus informatsiooniväljas, mis on genereerunud kollektiivteadvuse võngetest. Lõngusele meeldib mängida kultuuriliste koodidega ning iga ta teos on laetud aktuaalsete teravate sõnumitega. Ta jahmatas avalikkust illegaalse tänavakunstnikuna riigi poolt saadud toetusega, millega tuuritas EV100 projekti raames 2 aastat mööda Euroopat (2017-2018).